Valetine's Day.

Sõbrapäev möödus päris lahedalt. Nägin oma kallikesi, sain neile öelda kui tähtsad nad mulle on ja saime saime ka suu magusaks. Endal oli küll päeva lõpuks süda nii paha nendest šokolaadide söömisest. Mingi õpilastevahetus toimus ka. Virtsu koolist tuldi Lihulasse ja Lihulast läksid Virtsusse vastu ka mõned õpilased. Igatahes õhtul oli Reality Rave ja see toimus koolimajas. Nagu arvatud, oli see magedam, kui eelmine. Esiteks see toimus koolimajas, kus kõik olid kuidagi nii laiali. Teiseks oli seal nii räigelt palav lihtsalt koguaeg, et suht võimatu oli kaua järjest tantsida. Kolmandaks laulud kordusid nii tihedasti. Kuid sellegipoolest oli oma inimestega ülilahe koos olla :) Igatahes loodame, et järgmine pidu toimub kultras!

Koolis oli ka vahetundide ajal avatud fotonurk, kus meiegi paari sõbrannaga läbi hüppasime: panen paar pilti alla.

Laupäeval käisin korra väljas, aga suht igav oli niiet tulin koju varakult ja pühapäeval käisin matustel. Ugh, ei taha meenutada seda, niiet ei kirjuta sellest rohkem. Pole koolis käinudki, sest mind painavad meeletud kõhuvalud, aga homme pean minema, sest jõusaal ootab. Ei saa ometi oma mutte üle lasta ju! :P

Nii palju on õppida ka viimasel ajal, aga pean kohusetundlik olema ja kõik ilusti ära tegema, sest see veerand ühtegi kolme tunnistusele küll ei taha. Üheksanda lõpus peab ikka uhke tunne olema, kui oma tunnistust vaatan :) 

Feel free to ask me anything: http://ask.fm/xlallukasx :)

Be yourself, but be your best Self! ♥

Eelmine rave

Oh yes, the past can hurt. But from the way I see it, you can either run from it, or... learn from it.

Loomulikult öö on kõige parem aeg blogimiseks ja öösel hakkad sa asjadele tõsiselt järele mõtlema. Nii on ka minuga: istun siin ja mõtlen kõigest.

Minevikul on nii suur mõjuvõim meie üle. See kasvatab meid selliseks nagu me oleme. Kuid ma arvan, et

meil kõigil tuleb selline periood elus, kus me saame aru, et me peaksime oma minevikust lahti laskma.
Meil oli eile midagi naisteka sarnast koolis ja seal räägiti, kuidas positiivsem olla ja mainiti ka seda, kui sa endaga halba kaasas kannad, siis see kõik ju tegelikult söövitab sind ennast seestpoolt. Niiet mulle hakkab vist lõpuks kohale jõudma, et nüüd on minu kord edasi liikuda ja nendest tühistest painavatest ning halbadest mõtetest lahti lasta.
Ma usun, et kõik, kes mind vähegi tunnevad, teavad minu poolt ütlust, et: ''Kui teda ei koti siis, miks peaks SIND kottima?'' Just täpselt nii ongi. Miks ma peaksin oma pead valutama küsimustega, millele ma nagunii kunagi vastust ei saa? Ja ma ei taha grammigi oma energiast raista inimeste peale, kes mind õnnetuks teevad. Parem lasta nendel probleemidel minna ja sa tunned, kuidas sul kergem hakkab. Vähemalt minuga on nii! Üks väga ebameeldiv ning painav juhus oli natuke alla aasta tagasi ja alles hiljuti mõistsin, et miks ma koorman ennast sellega ja lihtsalt viskasin kõik need mõtted peast välja. See oli muidugi raske, ma ei eita seda, aga kui sul on piisavalt tahtmist ja püüdlikust edasi pürgida on kõik võimalik. See on tühipaljas eneseületus, Sa vajad vaid veidike motivatsiooni ja juba Sa näed, et nendel asjadel Sinu minevikus pole enam mingit mõjuvõimu Sinu üle: kui siis ainult see, milliseks need Sind tänasel päeval muutnud on.
 Lihtsalt mõelge, et see kõige tähtsam on veel ees ja (veel) paremad ajad on tulekul :)
Be yourself, but be your best Self!♥