Lõpureis ja tutipidu.

Oeh mu kallid lugejad. Nii palju aega on mööda läinud viimasest postitusest, aga andke mulle andeks, vahepeal lihtsalt ei olnud millestki kirjutada. Nüüd aga on, sest lõpureis ja tutipidu on möödunud.
20-21 mai sõitsime kooli eest kell üheksa Lõuna-Eestisse, läbisime nii palju ilusaid kohti ja tegime ka mõned peatused (pildid all pool). Kui me siis õhtul lõpuks kohale jõudsime Rõuge kanti, sättisime ennast tubadesse sisse ja hakkasime ümbruses ringi vaatama. Hästi ilus koht oli! Pidime mingile ''matkale'' minema, mis on kuksil 7-8 km pikk ja võtab aega umbes 45 minutit. Käisime ja käisime kuid lõppu nagu ei tulnudki. Lõpuks tuli välja, et rada oli umbes 20 km pikk ja me kõmpisime seda kuskil 3 tundi :)) Jalad olid korralikult valusad pärast seda.
Tagasi jõudes grillisime ja värki, sest kõhud oli pikast käimisest väga tühjad ja hiljem juba liikusime ringi koguaeg tubadest-tubadesse, majadest-majadesse. Tore oli näha, kuidas klass oli nii ühtne, kõik suhtlesid kõigiga! :)
Järgmise päeva hommikul ärkasid teised kuskil 7 paiku, aga mina, suur magaja nagu ma olen, ronisin alles poole kaheksast voodist välja ja läksin siis kähku alla sööma. Natuke peale kaheksat olime bussis ja hakkasime Läti poole sõitma. Täpsemalt siis Siguldasse. Hommikul vara kellelgi eriti energiat ei olnud nii, et olime üpris rahulikud, väljaarvatud Teele ja Karis mu seljataga, kes alalõpmata laulsid :D Mina proovisin magada, aga ega sellest midagi välja ei tulnud. Kui kohale jõudsime sadas vihma ja ilm oli üleüldse jube. Kartsin veel selliste oludega turnida, aga hakkama sai! Väga vinge oli, aga veendusin, et seikluspargid jäägu ikka neile, kes kõrgust ei karda. Esimeseks valisime laskumise, mis tuli 180 m kõrguselt, üks võimsamaid tundeid, mida elus kogenud olen! Järgmisena läksime seiklusraja peale, kuid seal olles ootasin pikisilmi lõppu, sest koguaeg oli tunne nagu kukuks kohe alla, kohutvalt libe oli. Viimasena sõitsime rodeli rajal, prolly kõige lahedam asi, mis seal oli. Aeg hakkas lõppema ja nii pidimegi bussi poole tagasi kõndima . Saime veel Lätis poes käia ja siis hakkas meie 5(?) tunnine sõit koju. Kui koduuksest sisse astusin, hüppasin kohe voodisse. Kirjeldamatu tunne, kui pole 2 päeva kodus olnud ja saad lihtsalt omaenda voodis lebotada.
29 mai oli tutikas. Hommikul tulid kõik beebidena kooli ja pritsimine võis alata. Väljas oli küll külm, aga me ei lasnud ennast sellest heidutada. Teise tunni ajal oli aktus, kus mina ja Mandrik pidasime kõnet.Väga hästi läks. Edasi läksime linna peale ringi jooksma ja siis juba koolimajja tagasi kooki sööma. Lõpuks kui ligumärjana koju jõudsin, läksin veidikeseks lebosse ja ootasin pingsalt õhtut. Tutikapidu oli lahe ning tore oli kõigiga koos olla. Koju sain alles hommikul ja siis lihtsalt vajusin magama.
See postitus venis küll pikaks, aga nüüd tuleb jubedalt palju pilte, mis räägivad enda eest :) Järgmine postitus tuleb õige pea ja siis juba lõpetamisest :)
Be yourself, but be your best Self ♥