Summer, sweet summer.

Ma ei suuda regulaarselt blogida, see on fakt! Lõpuks leidsin selle aja ja viitsimise, et siia jälle natuke kokku kirjutada, millega ma vahepeal tegelenud olen.

Juuli oli päris pöörane kuu. Vähe oli neid päevi, kus lihtsalt kodus lebos sain olla, kogu aeg kuskil väljas või oli järjekordsele peole vaja minna. 

Ükspäev helistas Kreeta mulle ja ütles, et paneksin ennast valmis, sest ta kohe autoga maja ees ja lähme Saarmeaale. Muidugi olin nõus, sest sellest oli nii palju aega möödas kui viimati Saares käisin. Pakkisin kähku mingid hilbud kokku ja Saaremaale minek it was! Käisime poest läbi, ostsime süüa, juua ja muud kraami ning sõit Virtsu poole algas. Saime praami peale ja terve aja passisime väljas, sest nii ilus ilm oli. Kuivastust läksime Liivale ja sealt sõitsime kuskile ranna äärde kuhu ööseks jäime. Nii ilus koht oli ja olemine oli ka väga chill. Magama sain ma alles kell 7 kuskil, sest ma tahtsin päikesetõusu vaadata ja lihtsalt veidi omaette olla oli ka vahelduseks hea :) Tund aega sain magada kõigest, sest päike küttis kogu telgi nii soojaks, et me ei suutnud seal magada. Mingi aeg võtsime Kreeta madratsi telgist välja ja lükkasime vette selle ning ta peesitas seal peal mingi tunnikese, mina lebotasin rannatoolis ja päevitasin ka mingit moodi. Kuskil 11 paiku pakkisime asjad kokku ja sõitsime Mändjala poole. Magasin peaaegu terve tee sinna sõites. Kohale jõudes oli rand rahvast täis, tõsiselt vinge koht! Vesi oli nii soe, käisime ujumas ja päevitasime vahelduva eduga. Alles 4 paiku hakkasime liikuma. Sõitsime Kuressaarde, jalutasime linnuse ümber ja hiljem läksime jahisadama kohvikusse sööma. Kuna tahtsime normaalsel ajal koju jõuda, hakkasime Kuivastu poole tagasi sõitma. Saime laeva peale ja jube kahju oli tagasi sõita, sest Saaremaa on tõesti imeline!

Vahepeal on ka Merepäevad ja Mihkli laat olnud, mis möödusid ülilahedalt: oma inimestega ja megalt tantsides.

Väljas olen tohutult palju käinud viimasel ajal ja pole absull kodus pidanud istuma, mille üle ma õnnelik olen. Laupäeval oli Mõisamäel simman, kuhu ka minemata ei saanud jätta ning suhteliselt okei pidu oli isegi, loodetust parem igatahes. 

Täpselt kolm nädalat on koolini ja ma absoluutselt ei taha ega oota seda. Ei kujuta ette enda klassi uues koosseisus. Harjumatu on olla inimesteta kellega 9 aastat koos koolis sai käidud, kuid kes jätkavad oma haridusteed kusagil mujal. Best of luck neile muidugi! :)

Be yourself, but be your best Self! ♥