Summer, sweet summer.

Ma ei suuda regulaarselt blogida, see on fakt! Lõpuks leidsin selle aja ja viitsimise, et siia jälle natuke kokku kirjutada, millega ma vahepeal tegelenud olen.

Juuli oli päris pöörane kuu. Vähe oli neid päevi, kus lihtsalt kodus lebos sain olla, kogu aeg kuskil väljas või oli järjekordsele peole vaja minna. 

Ükspäev helistas Kreeta mulle ja ütles, et paneksin ennast valmis, sest ta kohe autoga maja ees ja lähme Saarmeaale. Muidugi olin nõus, sest sellest oli nii palju aega möödas kui viimati Saares käisin. Pakkisin kähku mingid hilbud kokku ja Saaremaale minek it was! Käisime poest läbi, ostsime süüa, juua ja muud kraami ning sõit Virtsu poole algas. Saime praami peale ja terve aja passisime väljas, sest nii ilus ilm oli. Kuivastust läksime Liivale ja sealt sõitsime kuskile ranna äärde kuhu ööseks jäime. Nii ilus koht oli ja olemine oli ka väga chill. Magama sain ma alles kell 7 kuskil, sest ma tahtsin päikesetõusu vaadata ja lihtsalt veidi omaette olla oli ka vahelduseks hea :) Tund aega sain magada kõigest, sest päike küttis kogu telgi nii soojaks, et me ei suutnud seal magada. Mingi aeg võtsime Kreeta madratsi telgist välja ja lükkasime vette selle ning ta peesitas seal peal mingi tunnikese, mina lebotasin rannatoolis ja päevitasin ka mingit moodi. Kuskil 11 paiku pakkisime asjad kokku ja sõitsime Mändjala poole. Magasin peaaegu terve tee sinna sõites. Kohale jõudes oli rand rahvast täis, tõsiselt vinge koht! Vesi oli nii soe, käisime ujumas ja päevitasime vahelduva eduga. Alles 4 paiku hakkasime liikuma. Sõitsime Kuressaarde, jalutasime linnuse ümber ja hiljem läksime jahisadama kohvikusse sööma. Kuna tahtsime normaalsel ajal koju jõuda, hakkasime Kuivastu poole tagasi sõitma. Saime laeva peale ja jube kahju oli tagasi sõita, sest Saaremaa on tõesti imeline!

Vahepeal on ka Merepäevad ja Mihkli laat olnud, mis möödusid ülilahedalt: oma inimestega ja megalt tantsides.

Väljas olen tohutult palju käinud viimasel ajal ja pole absull kodus pidanud istuma, mille üle ma õnnelik olen. Laupäeval oli Mõisamäel simman, kuhu ka minemata ei saanud jätta ning suhteliselt okei pidu oli isegi, loodetust parem igatahes. 

Täpselt kolm nädalat on koolini ja ma absoluutselt ei taha ega oota seda. Ei kujuta ette enda klassi uues koosseisus. Harjumatu on olla inimesteta kellega 9 aastat koos koolis sai käidud, kuid kes jätkavad oma haridusteed kusagil mujal. Best of luck neile muidugi! :)

Be yourself, but be your best Self! ♥

Lõpetamine ja jaanid.

15. juuni oli mu elu üks ilusamaid päevi-lõpetasin põhikooli. Aktus oli küll pikk ja selg väsis lõpuks nii ära, kuid see kõik oli seda väärt. Muidugi ei suutnud ma ilma pisarateta lõpetada. Lihtsalt see kõik jõudis siis kohale, et me polegi järgmine aasta enam SEE klass.
8 õpilast, mina kaasaarvatud, pidasime kõnet. See oli lihtne ja lööv, usun et mul läks päris hästi. Saal oli rahvast täis ja hea oli tunda, et lõpuks oli meie kord olla päevakangelased. Sain nii palju lilli, kingitusi, kallistusi ja õnnesoove, mis tegid mu kõige õnnelikumaks lõpetajaks üldse. Kõik kallid olid kohal ja see oli peamine :)
Hiljem istusime lähedastega kodus. Sõime ja ajasime niisama juttu. Ainuke kurb asi on see, et lõpetamine oli pühapäeval. Sellepärast ei saanud mõned tuttavad tulla ja teised väga kauaks jääda.
Õhtune ''asi'' edenes väga hästi ja see jääb kauaks-kauaks meelde!
 Vahepeal on ka jaanid möödunud. Käisin jälle kõikjal, kus vähegi võimalik. Virtsu oli täiesti mõttetu, Kinksi oli täitsa okei, Lihulasse jõudsin alles kuskil öösel, Ridase oli väga vinge ning Tuudi oma samuti. Enam-vähem võis vist rahule jääda.
Täna läksin lõunase bussiga Pärnu ja veendusin jälle, et see on ikka super linn! Nii ilus ja suvine. Tagasi tulin emaga alles kuskil poole üheksa paiku. Kui gümnaasium läbi, siis hoian kindlasti Pärnu poole, sest see on perfektne koht, kus elada :) Ehk lähen Kreetale järgmine kord veidi kauemaks külla, siis jõuab kõik kohad läbi käia, kus võimalik. Aega jääb alati puudu, kui kõik ühte päeva mahutada, sest teha on seal palju. Randa ja tivolisse ei jõudnudki. Nüüd on vähemalt põhjust tagasi minna ;)
Nüüd tuleb palju-palju pilte, mis räägivad enda eest :)
Be yourself, but be your best Self! ♥

Lõpureis ja tutipidu.

Oeh mu kallid lugejad. Nii palju aega on mööda läinud viimasest postitusest, aga andke mulle andeks, vahepeal lihtsalt ei olnud millestki kirjutada. Nüüd aga on, sest lõpureis ja tutipidu on möödunud.
20-21 mai sõitsime kooli eest kell üheksa Lõuna-Eestisse, läbisime nii palju ilusaid kohti ja tegime ka mõned peatused (pildid all pool). Kui me siis õhtul lõpuks kohale jõudsime Rõuge kanti, sättisime ennast tubadesse sisse ja hakkasime ümbruses ringi vaatama. Hästi ilus koht oli! Pidime mingile ''matkale'' minema, mis on kuksil 7-8 km pikk ja võtab aega umbes 45 minutit. Käisime ja käisime kuid lõppu nagu ei tulnudki. Lõpuks tuli välja, et rada oli umbes 20 km pikk ja me kõmpisime seda kuskil 3 tundi :)) Jalad olid korralikult valusad pärast seda.
Tagasi jõudes grillisime ja värki, sest kõhud oli pikast käimisest väga tühjad ja hiljem juba liikusime ringi koguaeg tubadest-tubadesse, majadest-majadesse. Tore oli näha, kuidas klass oli nii ühtne, kõik suhtlesid kõigiga! :)
Järgmise päeva hommikul ärkasid teised kuskil 7 paiku, aga mina, suur magaja nagu ma olen, ronisin alles poole kaheksast voodist välja ja läksin siis kähku alla sööma. Natuke peale kaheksat olime bussis ja hakkasime Läti poole sõitma. Täpsemalt siis Siguldasse. Hommikul vara kellelgi eriti energiat ei olnud nii, et olime üpris rahulikud, väljaarvatud Teele ja Karis mu seljataga, kes alalõpmata laulsid :D Mina proovisin magada, aga ega sellest midagi välja ei tulnud. Kui kohale jõudsime sadas vihma ja ilm oli üleüldse jube. Kartsin veel selliste oludega turnida, aga hakkama sai! Väga vinge oli, aga veendusin, et seikluspargid jäägu ikka neile, kes kõrgust ei karda. Esimeseks valisime laskumise, mis tuli 180 m kõrguselt, üks võimsamaid tundeid, mida elus kogenud olen! Järgmisena läksime seiklusraja peale, kuid seal olles ootasin pikisilmi lõppu, sest koguaeg oli tunne nagu kukuks kohe alla, kohutvalt libe oli. Viimasena sõitsime rodeli rajal, prolly kõige lahedam asi, mis seal oli. Aeg hakkas lõppema ja nii pidimegi bussi poole tagasi kõndima . Saime veel Lätis poes käia ja siis hakkas meie 5(?) tunnine sõit koju. Kui koduuksest sisse astusin, hüppasin kohe voodisse. Kirjeldamatu tunne, kui pole 2 päeva kodus olnud ja saad lihtsalt omaenda voodis lebotada.
29 mai oli tutikas. Hommikul tulid kõik beebidena kooli ja pritsimine võis alata. Väljas oli küll külm, aga me ei lasnud ennast sellest heidutada. Teise tunni ajal oli aktus, kus mina ja Mandrik pidasime kõnet.Väga hästi läks. Edasi läksime linna peale ringi jooksma ja siis juba koolimajja tagasi kooki sööma. Lõpuks kui ligumärjana koju jõudsin, läksin veidikeseks lebosse ja ootasin pingsalt õhtut. Tutikapidu oli lahe ning tore oli kõigiga koos olla. Koju sain alles hommikul ja siis lihtsalt vajusin magama.
See postitus venis küll pikaks, aga nüüd tuleb jubedalt palju pilte, mis räägivad enda eest :) Järgmine postitus tuleb õige pea ja siis juba lõpetamisest :)
Be yourself, but be your best Self ♥